Jumat, 24 Februari 2017

ANALIZA KRITIKA TIMOR LESTE ADERE BA ASEAN, HARE HUSI PRESPEKTIVA EKONOMIA NO POLITIKA E MOS VANTAGEM NO DEZVANTAGEM ATU TIMOR LESTE BELE TAMA NU’UDAR MEMBRU ASEAN.

1.1 Introdusaun

Timor Leste atu sai membru Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku ka Association of Southeast Asian Nation – ASEAN –hanesan objektivu bo’ot ida hosi polítika externa Timór-Leste nian, dézde Timór-Leste restaura ninia independensia. Hanesan ukun na’in sira Timór nian  deklara bebeik, sai membru asosiasaun ne’e sei lori benefisiu barak ba Timór-Leste iha aspektu polítika, ekonomia, no seguransa.

Hanesan retorika polítika, kestaun ne’e maski mosu kleur ona, maibé foin fulan hirak liu ba mak Timór-Leste offisialmente aplika atu sai membru ASEAN. Maski durante ne’e, opiniaun ne’ebé mosu entre parte hotu prefere liu atu suporta pozisaun instituisaun estadu nian – governu, prezidente, no parlementu – to’o agora, governu rasik seidauk iha estudu ka análize ida kle’an ruma kona-ba vantajem no dezvantajem saida mak Timór-Leste sei hetan wainhira sai membru ASEAN. Iha parte seluk, ema barak, inklui sosiedade sivíl – média, ONG, no akadémiku-sira – iha tendensia atu tuir linha argumentu governu nian.

Ho ida-ne’e, la iha narativa ruma ne’ebé koko atu haree hosi aspektu negativu ka ameasa saida mak Timór-Leste sei hetan, se karik Timór-Leste sai membru ASEAN ho kondisaun ekonomia rai laran Timór-Lesta nian agora. Artigu ida-ne’e oferese kontradisaun ida ba governu nia pozisaun, lori foka liu ba dezvantajem saida mak Timór-Leste sei hasoru wainhira sai membru ASEAN.

Parte ne’ebé hakerek-na’in hakarak foka mak aspektu ekonomia, haree liu ba ASEAN hanesan bloku merkadu livre ida. Hakerek-na’in argumenta katak, “sai membru ASEAN sai hanesan ameasa boot ida ba autor ekonomia rai laran, tanba sei oho autór ekonomia rai laran, liu-liu argikultór-sira, no haforsa dependensia ba sasán importasaun. Argumentu ida ne’e baseia ba realidade rai ekonomia iha rai laran, ne’ebé agrikultor lokal sai marjinalizadu ba bebebik durante ne’e. Desde ke sai independente iha tinan 2002 Timor-Leste hetan progresu barak duni, hodi temi nudar 'kazu susesu' ida iha paízes neebé foin hakat ba dezenvolvimentu no mai husi situasaun pós-konflitu.

Timor leste nasaun ida neebe mak kiik iha mundu tomak no foin hetan indepensia iha tinan 2002 no la fasil atu dezenvolve ita nia nasaun, maibe Timor leste konsege halo relasaun bilateral no multilateral ho nasaun sira hotu hodi fo ajudos atu bele dezenvolve ita nia nasaun atu bele sai nasaun neebe dezenvolvido, no Timor leste agora dadaun prepara an atu sai membru ASEAN nia Iha Area Ekonomia  sai problema bo’ot ida ba Timor Leste tamba ekonomia nasaun nian, iha ema ida ou rua deit mak konsege aproveita tomak rikusoin nasaun nian, sei mosu klase sira hanesan rikeza no pobreza. Ba ita Timor-leste presiza netraliza situasaun hanesan nee, buka avansa no haboot tan knar cooperative mikro no empreza ki’ik sira hodi bele tulun ita nia nasaun ba progresu ekonomia neebe equilibrio no fo moris diak ba povu.

Atu responde konsumedores komunidade ASEAN nian, ita sidauk iha lei investimentu no kontrolasaun ne’ebé forti hanesan ita hare katak ema estranjeirus domina hela ekonomia seitor mikro iha area negosiu ki’ik sata’an ita atu tama tan menbrus ASEAN karik nasaun ne’e sei domina tomak husi ema estrangeirus, politika komersiu seidauk masimu tamba save prinsipal karakteristiku ba integrasaun ekonomia ASEAN mak hanesan; Kria merkadu mesak (Single) no baze produtu, Kompetisaun ekonomia. East Timor Needs Five Years to Join ASEAN: PM , AFP, 27 July 2006, accessed on 22 December 2008

1.2 Formulasaun problema

Buka atu deskuti konaba lala’ok Timor Leste adere ba Asean, liu liu hare ba iha parte politika no ekonomia  livre neebe mak nasaun sira iha Asean laran infrenta.

1.3 Metodo Analiza

Metodo Analiza uja ba hakerek narativa ida ne’e kolekta liu husi internet no analisa dokumentos konaba ekonomia, politika, no social. Liu-liu hare konaba impaktu saida maka Timor-leste nuudar nasaun foun atu hasoru iha era globalizasaun ida ne’e? Nune mos atu hare konaba Timor Leste prontu ou la prontu ninia razaun fundamental mak saida?

HARE HUSI ASPEKTU POLITIKA INTERNASIONAL

Aspektu importante ida atu komprende ASEAN hanesan bloku ekonomia ida mak liu husi kontextu polítika ekonomia internasionál. Istórikamente, relasaun komersiu entre sosiedade la’ós buat foun ida, katak ninia idade hanesan mós ho idade sivilizasaun ema nian. Katak dézde bei-ala sira nia tempu, ema halo ona transaksaun.

Buat ne’ebé muda mak meius-de transaksaun. Mudansa-sira ne’ebé akontese durante tinan 40 ikus ne’e nia laran mak meios de transaksaun no expansaun komersiu entre nasaun sira iha mundu tomak. Durante periodu ida-ne’e, ho dominasaun ideia-sira neo-liberalizmu nian, nasaun barak iha mundu hatún taxa no halakon tiha bareira hotu ne’ebé tuir nasaun boot sira, satan netik aktividade merkadu nian.

Hanesan implementasaun, rejiaun barak iha mundu forma bloku ekonomia rejionál nian atu fasilita movimentu sasán, kapitál, no ema iha rejiaun laran. Fenómena ida-ne’e ita bele hare dézde tinan 1970 la’o to’o mai ohin loron. Nudar ezemplu, iha Europa iha Komunidade Ekonomia Europeia, iha Norte Amerika iha Area Merkadu Livre de Norte Amerika, Amerika do Sul iha Mercusor, no mós Sudeste Asia iha AFTA.

Hanesan bloku ekonomia seluk, AFTA hakarak fasilita movimentu sasán, kapitál no ema iha rejiaun laran liu-hosi eliminasaun taxa no regulamentu sira ne’ebé difikulta movimentu sasán, kapitál no ema.

Hare'e husi perspetiva polítika ekonomia internasionál, mósu bloku ekonomia rejionál no akordu ba komersiu livre sira ne’e hanesan implementasaun hosi ideia merkadu livre. Proponente hosi ideia ida-ne’e fiar katak merkadu livre mak bele lori prosperiodade ba nasaun sira iha mundu. Teorítikamente, ideia ida ne’e bazeia ba hanoin Filózofu famozu, Adam Smith, ne’ebé fiar ba merkadu livre hanesan dalan atu atinzi kresimentu ekonomia. Involvimentu Governu ka estadu nian atu regula ema nia nesesidade ekonomia sei halakon ema nia liberdade no ne’e sai obstákulu ba atividade merkadoria.

Autór seluk hanesan Thomas Friedman argumenta katak ho merkadu livre deit mak bele hamosu kresimentu ekonomia iha tempu ida agora ne’e. Rejionalízmu liu-hosi merkadu livre hanesan mós dalan ida atu haforsa sistema kapitalízmu globál bazeia ba divizaun-de-traballu – labor division – iha rejiaun laran no mós iha mundu tomak.

Ho ideia ida-ne’e, se ita foti ideia-sira hosi David Riracrdo hodi aplika ba kontextu komersiu entre nasaun-sira, implika katak katak nasaun ida tenki iha espesialidade atu prodús sasan ruma ne’ebé ema ka nasaun seluk laiha no ne’e sai hanesan comparative advantage kada nasaun ida nian iha komersiu internasionál.
Political Parties and Groupings of Timor-Leste, Australian Labor Party's International Projects unit, 1 May 2007, accessed on 26 December 2008

Politika kritika konaba impaktu ekonomia Internasional merkadu livre.

Presija halo kritikal reviw ida kona-ba impaktu Ekonomia Internasional mai iha Timor-Leste nu’udar nasaun recipientida; Timor-Leste bele survive ka lae? Iha biban ida nee,Governu nia politika saida mak tenki halo hodi bele reduz ita nia nasaun nuudar nasaun ida recipient?

Liu husi kritikal ida ne’e bele fo hanoin ba politika Timor-leste nian tamba ita sei moris nafatin ho dependenti ba produto internasional tamba iha realidade ita hare katak Timor-leste laiha produto neebe diak atu produs iha rai laran. Ita nia estrategia politika fundamentu atu tama ASEAN forum, hodi bele responde necesidade no obstaklus ne’ebé maka Timor leste sei infrenta iha kontelasaun ekonomia-politika ASEAN.

Espesialidade ba formasaun integrasaun ba unidade komunidade ASEAN sai pasu positivu maibé kestaun mak ita sei iha kondisaun balun ne’ebe seidauk garante no seidauk preparadu atu sai membru ba ASEAN. Impactu ida maka wainhira ita sai membru ASEAN ita mos sei hola parte iha  Agreement Free Trade Area (AFTA) entaun ekonomikamente ita tengki prepara pra-kondisaun tamba ita sei involve iha Free Trade (Perdagangan Bebas).

Nia vantagem no desvantagem

       Tuir planu governu nian ne’ebe hakarak tebes lori nasaun Timor-leste sai membru ASEAN, nia kestaun principal mak hanesan ita tenkiser prepara didiak ita nia kapasidade no mentalidade atu nune’e Timor-Leste sai nasaun ne’ebe diak liu iha future.

Vantagem no desvantagen Timor-Leste sai membru ASEAN
Nia vantagen  wainhira Timor-leste sai membru ASEAN maka bele halo ligasaun diak ho nasaun-nasaun sira seluk hodi bele dezenvolve relasaun Timor Leste ho nasaun sira seluk iha ASEAN nia laran.

Bele mos hasae kapasidade bolsa de estudo Timor oan sira atu ba eskola iha nasaun ASEAN nian, No ita bele asesu merkadu livre, Haburas relasaun bilaterais hodi bele atende ba necesidade Timor Leste nian iha aspektu edukasaun, saude, agrikultura, ekonomia nst.

Desvantagem Timor-leste sai membru ASEAN

Ita hare’e iha parte Edukasaun nian governo Timor-leste tenkiser hasa’e kuallidade diak iha edukasaun nian tamba iha realidade Timor-leste aprendizajen eskola nian lao la ho diak liu-liu iha eskola publiku, tamba bele halo kompetisaun ho nasaun ASEAN nian.

Kestaun seguransa mos sei sai duvida wainhira Timor Leste sai  membru ASEAN rajaun katak presija seguransa metin atu bele segura paz no estabilidade, averse ke labele kauza ba prosesu dezenvolvimentu tomak.Se Timor Leste konsege ona tama membru ASEAN Timor Leste sei prepara hodi hasoru merkadu livre mak hanesan Timor Leste tenke ser prepara didiak ninia produsaun sira atu nunee bele halo kompetisaun ho nasaun ASEAN sira,no mos prepara didiak iha area Seguransa,Saude no Edukasaun no Agrikultura.

HARE LIU HUSI ASPEKTU EKONOMIA, 
 
   Tuir planu governu nian ne’ebe hakarak tebes lori nasaun  Timor-leste sai membru ASEAN, nia kestaun principal mak hanesan ita tenkiser prepara didiak ita nia kapasidade no mentalidade atu nune’e Timor-Leste sai nasaun ne’ebe diak liu iha future.

Aspektu importante ida atu komprende ASEAN hanesan bloku ekonomia ida mak liu hosi kontextu polítika ekonomia internasionál. Istórikamente, relasaun komersiu entre sosiedade la’ós buat foun ida, katak ninia idade hanesan mós ho idade sivilizasaun ema nian. Katak dézde bei-ala sira nia tempu, ema halo ona transaksaun. Buat ne’ebé muda mak meius-de transaksaun. Mudansa-sira ne’ebé akontese durante tinan 40 ikus ne’e nia laran mak meios de transaksaun no expansaun komersiu entre nasaun sira iha mundu tomak. Durante periodu ida-ne’e, ho dominasaun ideia-sira neo-liberalizmu nian, nasaun barak iha mundu hatún taxa no halakon tiha bareira hotu ne’ebé tuir nasaun boot sira, satan netik aktividade merkadu nian. Hanesan implementasaun, rejiaun barak iha mundu forma bloku ekonomia rejionál nian atu fasilita movimentu sasán, kapitál, no ema iha rejiaun laran. Fenómena ida-ne’e ita bele hare dézde tinan 1970 la’o to’o mai ohin loron. Nudar ezemplu, iha Europa iha Komunidade Ekonomia Europeia,

Primeiru, kondisaun ekonomia rai laran. Tuir proponente merkadu livre sira, atu atinji kresimentu ekonomia, governu presiza loke merkadu ba sasán no investimentu hosi rai li’ur, no mós tenki prodús sasán ka servisus (pelayanan) atu fa’an ba merkadu internasionál. Ideia ida-ne’e dala barak mós ema bolu Polítika Ekonómika ne’ebé Orienta ba Exportasaun (Export-Oriented Eonomic Policy) ne’ebe sai popular komesa hosi 1970 e tál mai leten. Ideia ida ne’e advoka maka’as hosi organizasaun sira hanesan Banku Mundial, Fundu Monetario Internasionál, no nasaun riku sira.

Maski ideia ida-ne’e, ita rona furak, maibé iha frakeza sistemátiku ida. Ideia ida-ne’e bazeia ba asumsaun katak Timór-Leste rasik prodús ona buat ruma, maibé laiha merkadu ba produsaun ne’e. Tamba ne’e, Timór-Leste presiza merkadu iha rai li’ur atu fa’an nia sasán sira tanba merkadu rai laran la sufisiente. Maibé ida ne’e la’ós realidade ne’ebé ita enfrenta agora. Buat ne’ebé ita haree katak Timór-Leste nia produsaun rai laran laiha, no ita importa sasán hotu. To’o agora, ita nia exportasaun mak to’o de’it 12 milloens dollar Amerikanu. Ida ne’e de’it hamosu pergunta boot ba ita; se ita tama ASEAN, ita atu fa’an saida ba membru ASEAN sira seluk?

Segundu, kestaun papél Governu nian iha dezenvolvimentu ekonomia rai laran. Istorikamente, iha nasaun sira hotu ne’ebé foin hetan independensia, estadu ka governu mak kaer papél importante atu dezenvolve ekonomia rai laran. Papel estadu nian bazeia ba realidade katak seitor privadu iha rai laran la iha rekursus finanseirus no tekniku. Fenomena  ne’e domina ekonomia internasionál to’o fin de 70-e tál. No iha kontextu atual Timór-Leste nian, papél estadu sai importante, la’ós atu regula de’it, maibé mós atu investe iha seitor importate sira.
Timor-Leste wishes to join ASEAN in 5 years, Xinhua, 2 December 2005, accessed on 26 December 2008

REFERENCIA
East Timor Needs Five Years to Join ASEAN: PM , AFP, 27 July 2006, accessed on     22 December 2008

Political Parties and Groupings of Timor-Leste, Australian Labor Party's International Projects unit, 1 May 2007, accessed on 26 December 2008

Aung, Nyan Lynn; McLaughlin, Tim (7 November 2013).

Timor Leste on the ASEAN waiting list". The Myanmar Times. Retrieved 20 December 2013.

France, East Timor sign nonaggression pact with ASEAN, International Herald Tribune, 12 January 2007, accessed on 22 December 2008

Timor-Leste wishes to join ASEAN in 5 years, Xinhua, 2 December 2005, accessed on 26 December 2008

Timor's key concern: preparing for ASEAN membership, ACP-EU Courier, 1 December 2007, accessed on 26 December 2008

Thailand to support East Timor's membership of Asean, East Timor Law and JusticeBulletin, 13 January 2009, accessed on 27 November 2009

asia-pacific-12644608"Philippine Civil Society To Support Timor-Leste Bid for ASEAN Membership". 7 June 2013. Retrieved 20 December 2013.

Tisnadibrata, Ismira Lutfia (16 May 2013). "Timor-Leste poised to win ASEAN membership". Retrieved 7 July 2013.

Timor Leste faces uphill to join ASEAN". Xinhua News Agency. 29 April 2013. Retrieved 7 July 2013.

Government of Timor-Leste. 19 June 2013. Retrieved 20 December 2013.

Brunei Times. 12 September 2013. Retrieved 25 September 2013.

Thailand to support East Timor's membership of Asean, East Timor Law and JusticeBulletin, 13 January 2009, accessed on 27 November 2009

Jumat, 17 Februari 2017

Prejensa Investimentu Xinese iha Merkado Livre

Eksploitasaun merkado iha mundo hamosu modelo kosmopolitan ba produsaun nomos ba konsumedores iha nasaun hotu-hotu (liu-liu ba nasaun hirak nebe'e maka foin atu desemvolve). Ho ekspansionista chinese ba vida ekonomia iha mundo fo presaun ba produto domestika nasional iha nasaun hirak nebe mak seidauk bele atu hasoru kondisaun merkado livre. Tamba sa mak chinese tenki halo ekspansio ekonomia iha nasaun hotu-hotu???......
Iha hanoin rua husi karuk (kiri) konaba ekonomia global maka integrasaun dadaun - ida reaksionis, ida fali hanoin ba oin. Tuir hanoin nebe maka iha katak ekonomia merkado global (livre) sai inimigo "ladun kondis ho kondisaun nasional". Tamba aspirasaun ekonomia ohin loron basea ba ekonomia nasional liu-liu ba nasaun hirak nebe maka tama ba pra no post modernizasaun. Iha ekonomista barak iha mundo maka fo hanoin konaba ekonomia ba nasaun hirak nebe ki'ik atu desemvolve maibe iha ekonomista barak mos maka sai vampire petrolivo hodi hu'u no sunu ahi ba nasaun hirak nebe maka ladun kompetativo no produtivo atu hakat ba oin. Ho hanoin generalidade iha leten bele foti texto balun nebe maka sai faktores husi intervensaun no ekspansionista chinese ba merkado iha mundo.

FAKTORIS NEBE MAK MOSU;
  1. Importasaun husi nasaun-nasaun foin komesa desemvolve fundamental ekonomia ho rendimentu nebe'e minimun sai obstaklus bo'ot ba nasaun ne'e rasik e nasaun hirak nebe riku no produtivo sei hetan rendimentu nebe maksimu.
  2. Hasa'e produsaun iha nasaun hirak nebe foin desemvolve bele mos hamosu produsaun nebe que barak, deflasaun no depresi global.
  3. Investimentu iha (merkado livre) straga ambiente moris ba nasaun-nasaun hirak nebe seidauk preparado.
  4. Investimentu livre bele hamate strategia desemvolvimentu nasaun hirak nebe maka foin atu desemvolve, tamba labele halo kompete ho nasaun hirak nebe teknologia moderno no ho rendimentu nebe' e bo'ot.
  5. Investe komoditas la justu no la fo valour ba nasaun-nasaun nebe atu desemvolve.
  6. Iha mos hanoin balun katak, organizasaun ILO sai hanesan organizasaun antidemokratico, maneja tuir interese koperasaun transnasional, no fo teror ba otonomia nasional, ambiente moris no dame ema nian.
  7. Nasaun-nasaun hirak nebe bo'ot obriga hodi halo ekspansionis ekonimia livre ba nasaun-nasaun hirak nebe mak foin desemvolve, tamba sira rasik mak sai proteksionis spesifiku ba nasaun hirak nebe atu desemvolve.
Basicamente ba maluk sira nebe le'e ne'e dehan katak faktores hirak iha leten ladun konsisten.???? Ladun klaru katak kada individu la kompetativo iha nebe deit (mesmo nune'e iha individu balun sei kompetativo iha aspektu seluk).  Ita presija halo analiza global konaba ekspansionista ekonomia chinese iha mundo hanesan hakerek nain fo tuir mai ne'e sai referensia ida ba ita atu bele foti kinkluzaun.

TAUK LIU BA PÁE TRABALHADOR HO MITOS DEINDUSTRIALISASI.

Argumentu dehan páe fila ona.
  • Oinsa dalan ba trabalhador ka empreza sira servisu iha nasaun rasik atu bele kompete ho chinese? 
  • Oinsa chinene bele hetan servisu se-enguando servisu nebe sira hetan tenki ba iha nasaun seluk?
Perguntas rua ne'e simples, ita hare husi indikator World Development Indicators 2012 (washington DC: world bank, 2012). Sai indikador atu ita kompriende; 

1.
Trabalhador chinese kompetativo liu, ida ne'e los e justu.......exemplo trabalhador manufacture (prosesu industria ba sasan hirak nebe atu utiliza liu husi teknologia)  no seluk tan chinese selu ho osan (salario) montante $ 730/ano, trabalhador Germany $ 35.000/ano, USA $ 29.000/ano no britania $24.000/ano. Los ka la'e? salario Germany,USA, no Britania sei tun ba level China?  dehan klaru..... maibe ida ne'e la lo'os.
2.
Tamba trabalhador chinese baratu maibe ladun produtivo....ho nasaun sira iha europa no america tmb trabalhador America nia produsaun $81.000/ano, Germany $80.000/ano no Britania $55.000/ano, e trabalhdor chinese halo produsaun iha deit $2.900/ano. 

Iha fali tan preguntas ida, tamba sa mak trabalhador sira iha nasaun hirak nebe riku no desemvolvido produtivo liu nasaun china??....Tamba sira iha modalidade rasik nebe bo'ot e diak liu China. E mos formatur modalidade China prosentu tun liu nasaun sira seluk. Eksportasaun produto liu husi trabalhadores nebe relativo baratu no la produtivo, tamba asesu ba modalidade fisico no ema, maibe konaba skill mai husi nasaun-nasaun hirak nebe desemvolvidu ou riku (bele asesu konaba nasaun hirak nebe riku iha mundo).

Liu husi perguntas no esklarecimentu hirak iha leten sai hanoin no inspirasaun ba ita atu hare konaba faktus kompetativo no produtivo chinese nian iha mundo.

MUDANSA EKONOMIA CHINA...

Iha signal nebe ita hare ho matan katak mudansa ekonomia chinese nian bele hare iha konsumo nebe ita hasoru bai-bain iha ita nia moris....liu husi produto import mai husi nasaun hotu-hotu maibe sasan china maka domina liu hare husi ninia label, netto nomos ninia marka. China nia produto konsume nian bele hasoru iha supermerkado iha kompras luxu mai to iha merkado nebe foer. Ne'e bele esklarese katak mudansa ekonomia chinese eskpansionista iha merkadoria la'o luan e bo'ot tebes.
Succeso nebe maka china halo dehan strategi market economy orientasaun iha tempo Jiang Zemin iha tinan 2001. Hamosu iha Reformasaun Partido Komunista China (PKC), ninia objectivo laos atu hadia totalmente relasaun entre liurai no trabalhadores, maibe mos haforsa kapitalismo china atu halo eskpansionista ekonomia atu iha mudansa lalais.

China iha ninia matoridade internal uja sistema hakbesik a'an (hard power) ba ninia povu liu husi reformasaun politika maka forca, koalia lolos, laiha kompromi. Iha fali matoridade seluk uja sistema (smart power) simpatia sekuando ema china lao sai ba nasaun seluk..exemplo fo ajuda ba infrastruktura, halo akordu politika e ekonomia nst.

Ba nasaun hirak nebe iha Asia sai fatin nebe prinsipal ba hala'o ekonomia merkado ba nasaun hirak nebe iha mundo...maibe em-geral china konsege domina liu iha area ida ne'e tamba china hatene spekulasaun ba nasaun-nasaun hirak nebe'e maka sai ekspansionista nebe bo'ot ba nasaun china liu-liu iha Asia. Dalan nebe foti maka china laos deit halo negosiasaun ho governo maibe iha parte seluk mos halo negosiasaun liu-liu ho empreza sira atu bele hetan lukru ida nebe bo'ot liu tan. Ita bele hare no buka atu hatene katak eksportasaun china iha fulan janeiro 2017 sae 7,9% liu husi prediksaun, indeks manufaktur mos sae, katak ekonomia china stabil iha level 52,3. Ho dadus bebe iha hatudu signal katak nasaun china halo ekspansionista ekonomia bo'ot ba iha nasaun hotu-hotu, sekarik tun husi level 50 hatudu katak kontraksi.

Ho movimentu ekspansionista ekonomia chinese ninian sai mata dalan ba nasaun balun nebe ki'ik hodi desemvolve a'an. Iha mos nasaun balun maka buka atu kuidado a'an e nune mos buka atu lakohi sai retotika ba nasaun seluk maibe buka atu desemvolve a'an rasik tuir plano no strategia politika nasional nian.


Ekspansionista Xinese

China komesa hari'i Banco Investimentu Infrastruktura Asia (AIIB). Halo desconfia bo'ot ba nasaun America ho Europa konaba aktividades ekonomia iha asia.

Intensaun china atu hari'i banco AIIB tamba iha diferensia entre presija (needs) no modalidade atu hari'i infrastruktura iha Asia dalan luan ba china. Maibe organizasaun multilateral nebe iha hanesan ADB ho Banco Mundial laiha konsentrasaun ba infrastrutua tamba osan nebe maka mai husi instituisaun rua ne'e voka liu ba ambiente moris, direitu moris, trabalhadores no agricultura nst.

Tamba sa mak china presija hari'i banco infrastruktura.??? ita hotu hatene katak ekspansionista china laos deit iha importasaun no eksportasaun iha mundo tomak. Maibe iha terminologia china hare katak, populasaun iha Asia iha tinan ba tinan aumenta ba bebeik, ho rajaun ida ne'e mudansa desemvolvimentu iha infrastruktura presija mos atu hala'o.

Ho terminologia nebe china iha ho ekspansionista nebe hakarak domina ekonomia iha mundo. Bele dehan katak China ladun aseita ho sistema ADB no Banco Mundial nian nebe'e la kondis ona ho kondisaun moris iha Asia . Ho rajaun hirak ne maka china buka atu realiza orgaun finansial spesialis AIIB atu halo mudansa infrastruktura iha Asia la'o ho hanesan.

Tuir ADB nia hare katak 4,5 miloens ema ou 62% populasaun iha mundo barak liu hela iha Asia. Maka atu bele hasai ema lubun hirak ne'e husi kiak komesan husi tinan 2010 to'o 2020 tenki investe US$ 8 Trilium ba infrastruktura. Atu bele alcansa ema nia moris ho orsamentu ida barak nune laos buat fasil. Maibe China promete ona atu tau osan US$ 50 Milaun ba iha banco AIIB.

China fiar katak totalidade osan ida ne'e sei sae se-enkuando nasaun hirak nebe iha Asia mos sei tama hamutuk no sei sai signifikante liu ba infrastruktura iha asia. Maibe ida ne'e laos buat ida FASIL tamba china mos sei iha problema konaba fronteira ho Japaun, Taiwan, Filipina, Brunei, no Indonesia.

Promete china nian atu kolonia ekonomia iha asia taka dalan husi ADB  no Banco Mundial tamba ADB hetan dominasaun husi Japaun ho total osan US$ 160 milaun no Banco Mundial domina husi America ho total US$ 223 milaun.

Ho osan ida nebe barak bele dehan sai hanesan ditadura ou konglomerasi ekonomia nebe kleur iha Asia tamba orgaun rua ne'e sempre presija iha Asia e nomos sai kuda metan ba china atu halo ekspansionista iha Asia.

To ohin loron  succeso nebe mak China hetan maka orsamentu nebe maka China iha aloka fali ba infrastruktura iha ligasaun ho europa mediterania ho montante US$ 40 milaun signifikado ba projectu comersial relasaun entre china no Eurasia no Asia Osidental e restu US$16.3 milaun uja ba infrastruktura iha rai laran, projectu ida ne komersial maibe uja investor comersial sai hanesan osan nia nain.

Keta haluha le'e nidiojanuario.blogspot.com

Rabu, 15 Februari 2017

Kompetativo iha Pratika Recursus Humanus

Ita hotu hatene katak recursus humanus prinsipal teb-tebes no sai faktores determinante hodi bele defini atu hasoru kompetativa iha pratika servisu (Governo no non governamentais etc).

Iha pratika recursu humanus tradisional ladun fo benefisio ou valour ekonomia ba governo no non governamentais. Oinsa maka bele dehan nune'e? Tamba valour ekonomia tradisional ladun kondis ho valour ekonomia moderno nebe'e relasiona ho ekipamentus, teknologia, no fasilidade. Maibe iha ninia pratika manajementu rekursus humanus hatudu ninia kompetensia hodi transmisi recursus tradisional ba recursus ida nebe moderno....exemplo atu bele hasoru kompetativo iha servisu mesmo iha governo no non govementais  tuir lolos presija identifikasaun iha tempo halo selesaun ba staff.
Prosesu selesaun atu hatene konaba kualidade, objectivo, experiensa, no valour iha ida-idak nia edukasaun. Tamba iha dimensi 4 (hat) ;

  1. Faktores Global; uja strategia recursus nebe maka kondis ho strategia servisu, fahe experiensa, servisu iha team, no tenki fleksibilidade iha servisu.
  2. Faktores intern individu; hari'i eko-sosial iha fatin servisu, disiplina, evaluasaun kualidade, respeito no uja skill, no efisiensi iha servisu hodi uja oras atu responde servisu nebe administrativo.
  3. Faktores teknologia; presija hatene uja equipamentus ou sasan elektronika, komputador, telv. Etc.
  4. Faktores dimensional; aplika recursus tuir dalan, hadia no halo preparasaun ba recursus, halo evaluasaun no mudansa, ikus maka presija fo kompensasaun (bonus no aumenta salary).
Iha mos faktores seluk mak sai problema nebe spesifiku relasiona ho utiliza recursus iha sistema recrutamentu;

  1. utiliza recursus humanus; faktores internal no eksternal bele benefisia kontribuisaun staff ba produktividades nebe positivo maka hanesan halo relasaun praktika recursus humanus konaba objectu servisu (strategia), presija hatene pratika recursus humanus tuir lei governasaun sentral no aplika mos iha governasaun local, halo plano de servisu tuir motivasaun no ho maximal tuir kualidade no pruduktividades.
  2. Hetan no prepara recursus humanus; succeso iha servisu basea ba modalidade hetan staff nebe servisu ho dignu maka hanesan kriteria identifikasaun rekursus humanus, plano uja recursus humanus tuir kriteria, fo opportunidade ba staff atu hetan experiensa barak iha servisu fatin nomos iha fatin seluk.
  3. Fo valour no halo mudansa ba recursus humanus; buka atu hatene experiensa kada staff nebe iha atu hala'o servisu iha tempo agora no oin mai. Hanesan esplika ona iha leten katak presija trasa plano nebe'e digno atu servisu hala'o iha team nia laran. Oinsa servisu bele lao???? ....hari'i metodologia servisu ida nebe'e atu hamosu klima suporta ba staff iha aktividades-aktividades servisu; maka hanesan tetu kinerja servisu, prepara ema iha tempo oin mai no halo identifikasaun konaba objectu plano aktividades de servisu, valour husi servisu, no problemas kareira. Hamosu relasaun no ambiente servisu nebe'e fo benefisiu ba ema hotu.
  4. Fo'o kompensasaun ba recursus humanus; laos tamba servisu nebe'e hala'o ne'e diak ou a'at maibe salary no bonus seluk mos sai insentivo ba ema nebe simu liu husi ninia servisu mesmo governo ou non govenmentais. Aspektu ida ne'e hare liu husi produktividade, kualidade, no skill tamba iha sistema pagamentu salary nebe diak, respeito kontribuisaun ema nian no fo insentivo-insentivo seluk ba servisu nebe maka ema hala'o. 
  5. Problema spesifiko; iha servisu balun iha assosiasaun maka tau matan, balun halo kontratu administrativo, no balun mos halo ajusta kolektivo.
Iha okajiaun iha leten bele dehan katak praktika recursus humanus nebe ohin loron la'o tenki fo'o kontribuisaun nebe'e efisiencia iha servisu tuir strategia no plano nebe'e efektivo.



Selasa, 14 Februari 2017

Sistema Manajementu Merkado

Manajementu sai profundo ba ema hotu, oinsa atu fa'an sasan, propriedade, fatin, serimonia, informasaun, ideas nomos organizasaun. Atu bele hametin posisaun nb fundamental tuir kapasidade ema ida-idak nian presija dimensional 5 (lima);

1. orientasaun manajementu....hare liu ba desijaun prioridade nebe maka hasoru hodi bele atinji objectivo nebe iha.

2. analistico..presija halo analiza iha strategia no praktika manajerial nebe efektivu..exemplu tuir ilustrasaun prinsipiu iha bisnis lor-loron nian.

3. Perspektiva multidimensional...presija hare no akompanha politika no hahalok ekonomia nebe iha opsaun positivo bele mos negativo.

4. Aplikasaun universal....iha hanoin strategia nebe spektrum kompleta konaba hahalok manajementu iha produsaun, informasaun, no ideas. Tamba iha merkadoria nebe domestika nomos mai husi rai liur, iha mos empreza kik no bo'ot liu-liu iha manufakture no uja teknologia moderno.

5. Komprehensivo...buka atu hari'i sistema manajementu ida nebe strategico, taktiku no administrativo.