Sabtu, 24 Juni 2017

PART 1....NAKLOKEN NO INTERPRETA LIAN MAUBERE SAI HUSI ELITE LOCAL DA FRETILIN

NAKLOKEN NO INTERPRETA LIAN MAUBERE SAI HUSI ELITE LOCAL DA FRETILIN

Konspirasaun konaba nasionalismo Maubere ou Maubereisme basicamente sai hanesan identidade nasional. Identidade ida nébe desemvolve liu husi auto de terminasaun nasionalidade ema Timor oan nian liu husi kiak no mukit.
Iha nivel balun, lia fuan Maubere sai personifikasaun liu husi propaganda politika frente armadas no frente klandestina tuir nasionalismo ema Timor-Leste nian iha tempo kolonialismo no okupasaun.

Iha prosesu atu desemvolve istoria, naran Maubere la'o ho mudansa husi tempo ba tempo; komforme liu husi dinamika ema nébe kaer puder..., se maka uja naran ida né..., no ba se lós maka naran Maubere tenki uja ou utiliza.

Fundamental, naran Maubere sai karakteristiku ba ema timor oan nébe maka kiak no mukit. Maibe ikus mai sai hanesan sentimentu nasional tamba deit iha turturasaun husi kolonialismo Portuguesa, no iha tempo okupasaun Indonesia.

Iha fali tan lia fuan seluk katak, Maubere sai sentidu nasional tamba faktores konspirasaun nasaun nébe Timor oan nia rain, e ema seluk maka okupa basea ba faktores iha tempo de kolonialismo no okupasaun Indonesia nian.

Haktuir ba hanoin husi  Benedict Anderson, katak nasaun maka sai hanesan "Comunity Imajinatif" maka lia fuan Maubere sai konseptu atu halibur ema Timor oan (Povu Timor Leste) atu relembra nia a'an sai hanesan nasaun ida hetan intimidasaun.

Ikus mai iha tempo ukun a'an konseptu hirak né lakon iha imagem publiku. Laiha tan ema balun maka koko atu ke'e ou loke fali iluminasaun liu husi istoria ida nébe furak povu maubere nian.

Liu husi artikel ida né, hakerek nain hakarak atu koko atu loke hanoin itoan konaba konseptu Maubere sai hanesan korenti de sentimentu nasionalidade, ida nébe uluk uja sai hanesan sentidu nasionalismo hodi hasoru kolonialismo no regime okupasaun.

Atu hatene didiak lia fuan maubere, presija komprende Genesis terminology, basea ba konseptu Geneaological Method husi Michael Foucault, objectivu husi artikel ida né, la'os atu fo interpretasaun ida definitivo konaba konseptu maubere, maibe sai hanesan objectivo hodi halo interpretasaun fila fali ba lia fuan maubere nébe bele sai hegemonia sentidu nasional ema timor oan nian hodi hasoru kolonial no okupasaun Indonesia tuir auto de terminasaun do povu.

Ho lia fuan seluk katak, artikel ida né nia kontiudu atu espira inspirasaun nébe ketak ida tuir hanoin husi hakerek nain nian konaba konseptu ida né (maubere).

Atu hatene didiak terminologia maubere, presija mos atu hatene relasaun ukun no dinamika politika liu husi era oi-oin. Artikulasaun hatur lia fuan maubere sai hanesan kontiudu de terminology no ninia interpretasaun komforme husi dinamika kaer ukun/puder.

Atu bele haklean konseptu maubere, hakerek nain tenki basea ba prinsipiu de independensia mak bele identifika a'an sai hanesan maubere.

Okajiaun ida né bele le'e no hare iha media cultural nébe uja iha tempo uluk nian. Inklui iha laran maka manual edukasaun, manual politika FRETILIN no agenda-agenda nasionalismo, mensagem maun bót Xanana Gumão, mensagem Igreja, musica no pujia hirak nébe uja durante kontra dekolonializasaun no okupasaun Indonesia nian tó tinan 1999.

Buat hirak né hotu sai hanesan media socio-cultural nébe reprejenta ema timor oan nia mehi, hare ba do'ok ou ba oin katak deskursus, manual politika no mensagem-mensagem hirak né hotu fó aten bót no imagem ba povu maubere hodi harí sentidu nasionalismo ba prisipiu ukun rasik a'an “Imagined Community.”

Prinsipiu basica maubere ida né mosu liu husi fuan ho laran iha classe ou nivel elite local da FRETILIN nia laran rasik.
Ho konseptu ida né maka hamosu entitas nébe formal ho legitimasaun iha povu maubere nia lét hodi konspira inspirasaun povu Timor Leste tomak atu habelar agenda nasionalismo hetan ukun rasik a'an.

Viva povu maubere
Railaco 25 de Junho 2017

Rabu, 21 Juni 2017

KAMPANYA IHA KAMPUS REALISTIKU OU LA'E

KAMPANYA POLITIKA IHA KAMPUS REALISTIKU OU LA'E

Politik la'os dehan katak buat nébe ladiak. Politika la'os tua ida nébe lanu. Sekuando politika la'os dehan katak buat nébe mak ladiak, maka ema hotu presija atu hatene.

Mesmu politika la'os buat nébe mak ladiak maibe iha fatin balun uja tuir ninia kontesktu. Uja tuir dosis nébe mak ita nia isin simu, sekuando dosis maka'as maka sei lanu duni no sala objectu.

Ho basica hanoin iha leten, maka kampanya iha kampus bele deit atu hala'o maibe ninia dosis presija tau atensaun husi civitas akademika.
Katak kontinua nafatin konsentrasaun iha sala laran, studante labeke haluha sira nia working house, lahaluha rutinitas atu studa no utiliza kampus sai hanesab fungsaun ba ema hotu nian.

Sekarik kampus labele atua dosis kampanya no la neutral ho kondisaun ida né bele cap katak kampus né sai grupo ou instituisaun balun nian.

Sekarik ida né maka akontese duni maka ema balun lakohi atu ba scola iha kampus refere tamba diferensia desijaun politika.

Basea ba kontekstu ida né, maka normas ou lei oan balun tenki aplika ho iha signifikasaun positivo katak kampus ou universidade formalmente bele sai fatin kampanya.

Primeiru, kampus tenki fo opportunidade hanesan, lolos e justu ba grupo, orgaun ka instituisaun balun atu expresa sira nia ideas politika.
La'os hare ba ema ka grupo balun deit maibe tenki hare ba ema ka grupo seluk mos.

Segundo, lala'ok atu ható kampanya la'os ho dalan vulgar hanesan hakilar, hatudu atribute nébe oi-oin, uja farda k kamijola, kesi hena iha ulun nst.
Maibe dalan ida atu halo kampanya ho metodologia ilmiah. Ho ida né maka ema bele iha hanoin no iha sentidu katak kampanye husi partido politika refere uja valour no ideas ida nébe rasional la'os irasional ho emosional.

Tolu, partido politika ninia fungsaun hanesan akumula aspirasaun povu, sai media komunikasaun ba communidade, media edukasaun ba povu atu halo politika no kaderizasaun lideransa.

Maka objectu ida né katak kampanya iha kampus la'os deit ba iha tempo atu halo eleisaun maibe iha tempo lét no kontinue iha tempo saida deit. Sekarik kontinue maka sei stabiliza no realistiku.